3.1. Pindala määramine paleti abil
Seda viis kasutatakse kui kõlviku suurus on alla 5 ruutsentimeetri plaanil. Ühe kõlviku pindala määratakse kaks korda.
Palett on graafiline abivahend pindalade määramiseks. Kasutusel on punkt- ruut- või joonpalett. Joonisel 1 on ruutpalett ja joonisel 2 punktpalett.
Ruutpaleti koostamiseks tuleb läbipaistvale paberile joonestada ruudustik külje pikkusega 2 mm. Seejärel tuleb välja arvutada kui suur pindala vastab kaardi või plaani mõõtkavas ühele ruudule ehk 4 ruutmillimeetrile. Näiteks mõõtkavas 1:10 000 kaardil vastab 4 ruutmillimeetrile looduses 0,04 ha. 1:5000-sel plaanil vastab 4 ruutmillimeetrile looduses 0,01 ha. Ruutpalett asetatakse maatükile, mille pindala tahame määrata. Nüüd loetakse kokku, mitu täisruutu jääb sellele maatükile. Seejärel loetakse kokku ka poolikud ruudud, need summeeritakse kokku (silma järgi täisruutudeks). Korrutades nüüd ruutude arvu ühe ruudu pindalaga, saame maatüki pindala hektarites. Joonisel 1 on paleti peal kujutatud punase joonega põllu kontuur. Kui lugeda kokku selle kontuuri sisse jäävad ruudud (iga ruut on neli ruutmillimeeetrit) saame neid 55. Kui plaan on mõõtkavas 1:5000, siis neli ruutmillimeetrit on 0,01 ha. Korrutades ruutude arvu ühe ruudu pindalaga, saame põllu pindalaks 0,55 ha. Joonisel 2 kujutatud punktpaleti abil pindala määramiseks tuleb palett asetada kontuuri peale ja kokku lugeda kontuuri sisse jääv punktide arv. Korrutades punktide arvu ühe punkti pindalaga saame kontuuri pindala hektarites. Kindlasti tuleb mõlema paleti puhul arvestada mõõtkavaga.
Palett on graafiline abivahend pindalade määramiseks. Kasutusel on punkt- ruut- või joonpalett. Joonisel 1 on ruutpalett ja joonisel 2 punktpalett.
Ruutpaleti koostamiseks tuleb läbipaistvale paberile joonestada ruudustik külje pikkusega 2 mm. Seejärel tuleb välja arvutada kui suur pindala vastab kaardi või plaani mõõtkavas ühele ruudule ehk 4 ruutmillimeetrile. Näiteks mõõtkavas 1:10 000 kaardil vastab 4 ruutmillimeetrile looduses 0,04 ha. 1:5000-sel plaanil vastab 4 ruutmillimeetrile looduses 0,01 ha. Ruutpalett asetatakse maatükile, mille pindala tahame määrata. Nüüd loetakse kokku, mitu täisruutu jääb sellele maatükile. Seejärel loetakse kokku ka poolikud ruudud, need summeeritakse kokku (silma järgi täisruutudeks). Korrutades nüüd ruutude arvu ühe ruudu pindalaga, saame maatüki pindala hektarites. Joonisel 1 on paleti peal kujutatud punase joonega põllu kontuur. Kui lugeda kokku selle kontuuri sisse jäävad ruudud (iga ruut on neli ruutmillimeeetrit) saame neid 55. Kui plaan on mõõtkavas 1:5000, siis neli ruutmillimeetrit on 0,01 ha. Korrutades ruutude arvu ühe ruudu pindalaga, saame põllu pindalaks 0,55 ha. Joonisel 2 kujutatud punktpaleti abil pindala määramiseks tuleb palett asetada kontuuri peale ja kokku lugeda kontuuri sisse jääv punktide arv. Korrutades punktide arvu ühe punkti pindalaga saame kontuuri pindala hektarites. Kindlasti tuleb mõlema paleti puhul arvestada mõõtkavaga.