1. Pindalade määramise viisid
1. Analüütiline viis. Selle viisi puhul leitakse maakasutuse üldpindala maastikul saadud mõõtmistulemuste ( jooned, nurgad) või arvutatud ristkoordinaatide järgi.
Maakatastri seaduse järgi maatüki üldpindala määramise suhteline viga ei või ületada:
1. tiheasustusega aladel-0,05%
2. ja hajaasustusega aladel (üle 2,0 ha)-0,1%, kõlvikute pindalad vähemalt 0,5% täpsusega.
Täpsus sõltub looduses tehtud mõõtmiste täpsusest. Pindala määramise täpsus on ruutjuur kaks korda väiksem kui joonte mõõtmise täpsus ja ruutjuur kolm korda väiksem nurkade mõõtmise täpsusest.
2. Graafiline viis. Seda viisi kasutatakse siis, kui on olemas maa-ala plaan aga puuduvad mõõdistamise andmed.
1. Maakasutus jagatakse lihtsamateks geomeetrilisteks kujunditeks ja plaanilt mõõdetakse küljed ning kõrgused ja arvutatakse planimeetria valemite abil pindala. Ühe kujundi pindala määratakse kaks korda. Teistkordsel määramisel tuleks mõõta esimesest mõõtmisest erinevad elemendid. Esimese– ja teise mõõtmise üldpindalade vahe annab meile määramisvea ΔP. Pindala kahekordse arvutamise tulemused võivad erineda suuruse ΔPlub. võrra, mis leitakse valemist 1
Maakatastri seaduse järgi maatüki üldpindala määramise suhteline viga ei või ületada:
1. tiheasustusega aladel-0,05%
2. ja hajaasustusega aladel (üle 2,0 ha)-0,1%, kõlvikute pindalad vähemalt 0,5% täpsusega.
Täpsus sõltub looduses tehtud mõõtmiste täpsusest. Pindala määramise täpsus on ruutjuur kaks korda väiksem kui joonte mõõtmise täpsus ja ruutjuur kolm korda väiksem nurkade mõõtmise täpsusest.
2. Graafiline viis. Seda viisi kasutatakse siis, kui on olemas maa-ala plaan aga puuduvad mõõdistamise andmed.
1. Maakasutus jagatakse lihtsamateks geomeetrilisteks kujunditeks ja plaanilt mõõdetakse küljed ning kõrgused ja arvutatakse planimeetria valemite abil pindala. Ühe kujundi pindala määratakse kaks korda. Teistkordsel määramisel tuleks mõõta esimesest mõõtmisest erinevad elemendid. Esimese– ja teise mõõtmise üldpindalade vahe annab meile määramisvea ΔP. Pindala kahekordse arvutamise tulemused võivad erineda suuruse ΔPlub. võrra, mis leitakse valemist 1
kus M on plaani mõõtkava nimetaja ja P on maatüki üldpindala hektarites 2. Kui on tegu väga väikese ebakorrapärae maatükiga, siis on otstarbekas pindala määrata paleti abil. Kasutatakse, kui kõlvik on alla 5 ruutsentimetri plaanil. Ühe kõlviku pindala määratakse kaks korda. Palett on graafiline abivahend pindalade määramiseks.
3. Mehaaniline viis- planimeetri abil.
Pindalade määrmisel peaks kasutama selliseid valemeid, kus saab kasutada välitöödel saadud mõõtmisandmeid. Suured vead tekivad alla 5 cm pikkuste joonte ja horisontaalnurkade mõõtmisega plaanilt. Mõõtkavades 1:500-1:2000 arvutatakse pindalad ühe ruutmeetri täpsusega ja väiksemates mõõtkavades 0,01 ha täpsusega. Ehitiste pindalad väljendatakse ühe ruutmeetri täpsusega.
3. Mehaaniline viis- planimeetri abil.
Pindalade määrmisel peaks kasutama selliseid valemeid, kus saab kasutada välitöödel saadud mõõtmisandmeid. Suured vead tekivad alla 5 cm pikkuste joonte ja horisontaalnurkade mõõtmisega plaanilt. Mõõtkavades 1:500-1:2000 arvutatakse pindalad ühe ruutmeetri täpsusega ja väiksemates mõõtkavades 0,01 ha täpsusega. Ehitiste pindalad väljendatakse ühe ruutmeetri täpsusega.